Üldehitus
Messingankrud on betoonist väljas. Parem on üldse messingankruid mitte kasutada. Neil puudu vajalik tulekindlus. Sellised poolväljas ankrud on koormuse lisandumisel laest täielikult välja tulnud.
Veeplekil ja aknaraamil on vahe sees.
Sadevesi satub pleki ja raami vahele. Veepleki ülaserv tuleb lükata aknaraami õõnsustesse või tihendada.
Pildil akende vaheline post rekonstrueeritaval hoonel.
Näha on osaliselt TEP plaati ja krohvi.
Tulemus saaks hea kui vana soojustus, krohv eemaldatakse, tehakse tänapäevane soojustus(soovitavalt väljaspoolt)
Antud situatsioonis peab vana krohvi ja TEP plaadi eemaldama ,muidu tekib külmasild ja paigaldama tänapäevase soojustuse.
Vanadel hoonetel on sellistes kohtades suur külmasilla tekkimise võimalus.Soovitav on mitte kasutada kipsplaati, vaid krohvida.Kipsplaadil tekkivad kiiresti kondensaadi kahjustused.
Ehituse käigus maalerdatakse ära tsingitud torud(veetorud või ventilatsiooni torud). Maalrid peavad torud enne kinni katma-kõigil pärast lihtsam.Sageli on torud koos betooni või betooni piimaga. Tsink reageerib betooniga! Koheselt tuleb torud puhastada.Puhastamine peab olema selline ,et ei eemaldata tsingi kihti.Torudele on ette nähtud kindel tsingikihi paksus.Sageli on näha torusid millel pole osaliselt kaitsvat tsingikihti.Pärast kontrollida.
Lisaks saavad torud kannatada transpordil, ladustamisel ja paigaldamisel.
Vanad kommunikatsiooni avad ning šahtid tuled sulgeda, et oleks tagatud nõutud heli ja tulepüsivuskindlus. Rekonstrueeritaval hoonel on see väga aktuaalne.
Montaaživaht ei ole sulgemiseks sobilik!
Sulgemised tuleb ära teha ehituse algfaasis, muidu võivad osad vanad läbiviigud jms. jäädagi tegemata.
Bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioon on lahti. Ebapiisavalt kuumutatud või aluspind puhastamata.
Aluspind: Niiskustõkke ja hüdroisolatsiooni aluspind peab olema kuiv, tolmuvaba, tasane (vastama vähemalt puithõõrutiga töödeldud betoonpinnale) ning jää- ja lumevaba. Külmades oludes tuleb võtta arvesse, et külma ja niiske tarindi puhul nakkub hüdroisolatsioon nõrgemini. Kui välisõhu temperatuur on alla +10 °C, peab isoleeritav tarind olema 3 °C välisõhust soojem.
Betoonpind: Betoonpinnalt eemaldatakse rullmaterjali bituumenliimi nakkumist nõrgendav tsemendipiim, tolm ja muu mustus, näiteks raketiseõli.
Plokkmüürpind: Kergkruusplokkidest müüritud sokkel ja alusmüür kaetakse kasutusotstarbele vastava mördiga. Väljapressinud mört eemaldatakse.
Nakkevõõp: Nakke parandamiseks rullitakse bituumenilahust püstselt ühtlase kihina 0,3…0,5 l/m² kuivale puhtale pinnale. Ebatasase pinna puhul võõbatakse lahuse peale nakke parandamiseks kuuma bituutmenit. Enne rullmaterjali liimimist lastakse pinnal kuivada.
Nakke parandamine bituumenvõõbaga: Rullmaterjalisolatsiooni kinnitamiseks võõbatakse nakkevõõba peale eelvõõp kuuma bituumeniga (puhutud bituumen või kummibituumen). Bituumenvõõp peab ulatuma u 100 mm võrra sokli ja taldmiku liitekohas oleva rullmaterjali peale. Bituumenvõõbaks võetakse kuumbituumenit umbes 1,5…2,0 kg/m². Eelvõõpamiseks kasutatakse otstarbekohast puhutud bituumenit, mille pehmenemistäpp on vähemalt +85 °C. Bituumeniga töötamisel peab selle pealekandmistemperatuur olema sobiv kasutatavale bituumeniliigile.
Betooniga kokkupuutel, peab puidul olema A-klassi immutus.
Klass A - kasutuseks kontaktis maa-, vee- ja betooniga.
